Elu on seiklus – ehk siis väike ülevaade sellest, kuidas osa meie koorist Hispaanias Internacional de Cantonigros muusika festivalil käis...

 


Ma ei hakka rääkima nendest meeletutest proovidest ja esinemistest, mis selle ettevalmistuseks tehti, vaid alustan kohe meie esimesest reisipäevast.


13.juuli 2009 hommikul kell 6:00 Sõit marsruudil Iisaku-Tallinn-Helsinki-Viin-Barcelona
Transpordivahendid: buss,laev,tramm,buss,lennuk,buss,buss,lennuk, buss,takso
Ilm:vihm-vihm-vihm-pilves-tähistaevas ja pime öö
Eredamad mõtted ja juhtumised sellest päevast:
Tudu ja Rakvere vahelisel lõigul oli meie esimene peatus, kuna teel oli kari lehmi, kes ei kavatsenud mitte sammugi sealt liikuda...
Helsingisse jõudes ootas meid jätkuvalt vihm. Masendav.
Läbisime järjekordse passikontrolli ning kihutasime bussiga uuele lennule. Sedakorda tekkis juba alguses tunne, et piloodiks on endine vormeli sõitja või väga temperamentne hispaanlane...

Minek (Viini lennujaam)
Barcelonasse jõudes (kell oli siis juba 22:30) tegi lennuk tiiru linna kohal. Kuna oli hiline õhtu ja väljas juba pime, siis selle linna tuled olid lausa võrratud.
Pagasit kätte saades selgus, et vähemalt ühe kohvri rattad olid juba siis ribadeks.

Keegi meist ei arvestanud sellega, et alates kella 00:00-st ei sõida ühtegi metrood ega linnaliini bussi, millega saada edasi hostelisse.

Hostelis ootas meid ees meie grupi viimane liige – Maire, kes oli jõudnud meile organiseerida ühise toa.

Esmamulje hostelist oli veidi rabav,tegemist oli noorte ühikaga. Mingi seltskond veetis lõbusasti aega hosteli siseõues, teine seltskond koridori põrandal, kolmas söögisaalis jne.Kuid kui esimesest ehmatusest üle

saime, sai sellest hostelist meie lemmik majutuskoht sellel reisil. Päriselt ka oli väga lahe koht.

 Barcelona 089

14.juuli 2009 möödus vaba aja veetmise ja vaatamisväärsuste külastamise tähe all.

Selle päeva esimeseks sihtkohaks oli rand. Väga kiirelt läks palavaks ja päike lausa kõrvetas. Sel päeval käisid esimesed julged (Aare, Mati ja Marju) meres ujumas.Lained olid väga suured ja vette ei soovitatud minna.

 Järgmiseks sihtgkohaks oli Sagrada Familia. Sagarada Familias me sees ei känud, aga ka väljas oli vaatepilt vaimustav.

Seadsime edasi sammud akvaariumi poole, nägime seal igasugu huvitavaid vee-elukaid, keda varem näinud ei olnud. Võimsa ja samas hirmuäratava mulje jätsid suured haikalad. Esimest korda nägime oma silmaga pingviine. 

Üha enam ja enam hakkas toreda mõttena tunduma õhtul La Ramblale laulma minna, esimesed duurid võeti üles juba metroos.

Laulsime seal paar laulu ja jalutasime edasi. Rahvas jäi kuulama ja meile ka plaksutati. Tore oli.

Tanja pildid 136 

15.juuli 2009 Päeva põhiteema oli hostelivahetus. Uueks elukohaks sai Pere Tarres Youth Hostel (meie keeles lutikahostel...)

Rannapäev. Sel päeval panime kõik, kes seda veel siiani teinud ei olnud, oma varbad esimest korda Vahemerre.

Randa mineva tee peal kohtusime juhuslikult eestlastega, kes küsisid meilt teed metroojaama. Meil olid pidevalt Eesti lipud endaga kaasas, ju siis selle järgi osati ka küsima tulla.

Õhtul selgus, et naiste toas ei tööta konditsioneer ja et meeste toas olid lutikad...


16.juuli 2009 Ees ootas pikk sõit mägedesse ja kolimine järgmisse kohta.

Kogunesime ja hakkasime jalgsi raudteejaama suunas liikuma. Anne oli endale selle aja peale juba uue koti soetanud, sest tema kohvri rattad olid üles öelnud. Lii kohver oli kokku teibitud ja Aare võttis Margoti kohvri enda kohvri peale.

Barcelona raudteejaamas

Rongiaknast avanesid ilusad vaated.

Bussiga Cantonigrosesse sõites saime tunda tõelist mägedes looklevat teed. Üks kurv teise järel ja nii umbes 20km ja ikka aina kõrgemale ja kõrgemale.

Jõudsimegi Festival Internacional de Musica de Cantonigrose avamisele, kus meie koori esindasid Tuuliki ja Sten, kes pidid olema rahvariietes.

Meie Mixed choir Viru kohapealseks saatjaks oli Marichella nimeline tüdruk.

Eelnevalt oli meie õnneks välja tulnud, et pool koorist paigutatakse mingisse Vici hostelisse. Olime need kohad juba endale haaranud. Rodas väljusid need, kes soovisid minna elama peredesse.Meie seast Marju ja Mati.

Hostelisse jõudes jagati kätte meile toad ning meie koori 10 liiget said kõik ühte tuppa.

Oma tuba otsisime pea tund aega. Kuna maja oli nii sopiline, siis toa leidmine osutus tõeliseks katsumuseks.

Lohistasime oma kohvrid tuppa, käisime duši all ja naised (Anne, Maire, Lii, Margot, Leane, Tanja ja Katrin) võtsid kraami kaasa ja läksid siseõue Tormise rahvatantsude liigutusi õppima.

Elavalt on meeles kuidas Raivo mingi käruga hosteli koridoris sõitmas käis ja väljas trepil Ramadani tegi ning muidugi vahvad kollased “rööbaspuud” ja sellega seoses meenuv viiu-viiu-viiuJ

P7170086 

17.juuli 2009. Buss festivalile väljus kell 8:00 ja äratus oli liiga varajane meie jaoks. Cantonigroses paigutati meid järgmisse garaaĆŸi, kus oli häälte lahtilaulmine ja proov.

Peale proovi oli meie esinemine segakooridele alla 40 laulja konkursil.

Jelena, kes ühes laulus laulis tenorit, pidi teises laulus minema koori keskelt serva alti laulma. Kõik oli ok kuni Jelena äkki avastas, et peab tormama servale ja seal nagu vene tank sööstis. Lii kukkus kontstega astmete vahele kinni ja pidi äärepealt meeste ritta maanduma.

Päev mööduski proovide ja esinemise saginas.

 

18.juuli 2009. Seekord pidime selga panema rahvariided, mis pidid seljas olema terve päeva. Päev koosnes mitmest proovist, 3 esinemisest (2 seal festivalil ja 1 Roda Folk 2009 festivalil) ja rongkäigust.

Eelnevalt olime kokku leppinud, et koguneme enne esinemist Eesti lipu alla pildistama. Kõiki ikka kohale ei jõudnud, aga ootama ka ei jäänud. Kes oli see oli. Pilt tehtud, ootas ees järgmised õudusteminutid laval.

Tagasi hostelis kosutasime end jaheda duššiga ning kogunesime hosteli ette, kus mehed oma tundeid välja elasid olnud päeva osas. Kellel mis meeles oli küll ikka eeeeeeeit tule koju ja ammu juba “armsaks” saanud viiu-viiu-viiu ning loomulikult Meelise leivanumber tim-tiri-tiri-tim-tim-tim-tim-tim ning Raivo meeleolukas hüvastijätt Roda inimestega... jne.

 

19.juuli 2009. Alustasime oma teekonda väikese jalgsimatkaga Vici raudteejaama. Barcelonas tahtis osa rahvast päevitama minna ja osa vanalinna uudistama. Läksime veel viimaseid rannamõnusid nautima. Kohtasime seal oma vana tuttavat du-da-du-da meest ja käisime ujumas. Vesi oli ülisoe.

Seadsime sammud oma tuttava kunstnike tänava La Rambla poole. Rahvast oli palju,  seltskond jällegi killustus, aga kaduda ei olnud kuhugi. Kokkulepe oli, et koguneme Catalunia platsil, kuhu kõik ka õnnelikult välja jõudsid.

Väljas üsna pime ja kell 22:30 hakkasime seadma samme bussijaama poole, et ära tuua oma kohvrid. Bussijaamas ootasid meid Marju ja Mati. Edasiseks suunaks oli selle öö peatuspunkt – lennujaam.

Kohale jõudes leidsime endale mõnusa nurgakese, kuhu asjad parkisime ja olemise mõnusaks tegime.

Enamus vajus ära umbes 2:30. Kes magas kägaras pinkidel, kes põrandal.

Vahva kogemus oli ka lennujaama wc.-s hambaid ja jalgu pesta, kui tavalised reisijad veidra pilguga vaatasid J

 Piknik lennujaamas

20.juuli 2009 algas meile maru varakult, sest lennuk väljus 6:40. Esimese lennu tukkusid enamused. Üksikud üleval olnud rääkisid jubedast lennukogemusest ja sellest kuidas ikka igasugu imeasju see lennuk teinud oli.

Viinist Helsingisse sujus lend suuremate viperusteta.

Helsingisse jõudes teatati meile, et tugeva tuule tõttu tiiburid ei sõida. Masendus tuli peale. Sadamasse jõudes selgus, et meile ei olnud broneeritud kohti teisele laevale, mida lubati teha. Õnneks saime selle võrra ka varasema ja tunduvalt parema laeva peale, kella 17:30 Super Starile.

Enne Tallinnasse jõudmist räägiti anekdoote ning toodi lagedale väikesed vahvaid killukesi reisilt. Tallinnas ootas meid Illar bussiga, millega kohe koju suundusime. Iisakusse jõudes oli tuju juba üsna hea ja uni hakkas raugema. Kell 22:30 olime lõpuks kodus.

 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et väga lahe, lõbus ja kohati õpetlik ettevõtmine oli.